trummid on maailma süda- ja looduse ema taob rütmi
ma üle näo maalin sõnad ja tõusen pimeduses püsti
viimsed leegid süttind ja valgustavad lõpualgust
ja terve meie hõim on alustamas sõjatantsu
kutsume kaasa tuuled- metsad mäed ja veed
esivanemate juured- nende väed ja meel
et trummides koonduda- üheks emotsiooniks joonduda
tantsida loodusega-ta ürgse toorusega
mis kannab meid kui kotka tiivad üle pilvede
üle maa ja mere. läbi aja oma hingedes
sinna kus lõpp on algus-ja ookean veetilgas
sinna kus tõus on langus- ja maailm peidus su silmas
kus igavik on hetkes ja galaktika on su kätel
kus lõhkumine on osa tekkest ja su elul on üks mõte
kõik mitte millestki universum liivaterast valmimas
see on põhjamaade. trummides tantsimas!
ma üle näo maalin sõnad ja tõusen pimeduses püsti
viimsed leegid süttind ja valgustavad lõpualgust
ja terve meie hõim on alustamas sõjatantsu
kutsume kaasa tuuled- metsad mäed ja veed
esivanemate juured- nende väed ja meel
et trummides koonduda- üheks emotsiooniks joonduda
tantsida loodusega-ta ürgse toorusega
mis kannab meid kui kotka tiivad üle pilvede
üle maa ja mere. läbi aja oma hingedes
sinna kus lõpp on algus-ja ookean veetilgas
sinna kus tõus on langus- ja maailm peidus su silmas
kus igavik on hetkes ja galaktika on su kätel
kus lõhkumine on osa tekkest ja su elul on üks mõte
kõik mitte millestki universum liivaterast valmimas
see on põhjamaade. trummides tantsimas!