Aaaaaaa...
Mida peaksin ma tegema
Kuhu peaksin ma minema
Kellega peaksin olema
Neid lihtsaid vastuseid ma ei tea
Ütle miks tuled sa minu hinge piinama
Mida peaksin edasi nüüd tegema
Kui olen oma mõistuse kaotand
Ise ennast olen sinule ma ette laotand
Mida peale hakata
Kuhu minna
Või kellega tagasi tulla
Kellega saan hullata
Siin ei aita sind keegi
Pole sellist kedagi
Ja iseennastki ei salli, ei salli, ei salli ise ennast ma
Ma olen elumärklaud
Loobib nooli minu pihta ta
Pole kedagi tagasi mida sihtama
Olen ma vihane ja paigal püsimatu
Olen tema poolt hüljatud ja ära unustatud
Miski närib mu hinge
Hinge täis on süda
Ei haavasid paranda
Sina ega tema
Kuid miks
Päev jääb halliks
Ja sina mulle alati kalliks
Aaaaaaa...
Seisan kurvalt aia väraval
Oma vana kodu tänaval
Pisarad põsel meenutan
Ilusaid aegu
Kuid vaevu jah vaevu neid tagasi saan
Miks on nii ei tea
Ei suuda ei taha
Ei saa muredest jagu
Sest neid on korraga ju lõpmata jagu
Kuu paistel mõtlen sinust
Oma elust sinu võl***
Sinu puudutuse mõnust
Unustanud oled selle mille andsin sulle
Südame viskasid tulle, ha
Käinud läbi vanad kohad
Meenutanud sinu naeru
Õnnesendid koos mille viskasime kaevu
Aga näed, näed, näed
Oli ka meil ilusaid toredaid aegu
Neid mõtteid kurbi mõlgutan iga päev
Kes oleks hell ulataks oma käe
Ainult mulle veel kord mulle
Ei jagaks seda kellegagi
Ja ise ennastki ei salli, ei salli, ei salli iseennast ma.
Mida peaksin ma tegema
Kuhu peaksin ma minema
Kellega peaksin olema
Neid lihtsaid vastuseid ma ei tea
Aaaaaaa...
Mida peaksin ma tegema
Kuhu peaksin ma minema
Kellega peaksin olema
Neid lihtsaid vastuseid ma ei tea
Ütle miks tuled sa minu hinge piinama
Mida peaksin edasi nüüd tegema
Kui olen oma mõistuse kaotand
Ise ennast olen sinule ma ette laotand
Mida peale hakata
Kuhu minna
Või kellega tagasi tulla
Kellega saan hullata
Siin ei aita sind keegi
Pole sellist kedagi
Ja iseennastki ei salli, ei salli, ei salli ise ennast ma
Ma olen elumärklaud
Loobib nooli minu pihta ta
Pole kedagi tagasi mida sihtama
Olen ma vihane ja paigal püsimatu
Olen tema poolt hüljatud ja ära unustatud
Miski närib mu hinge
Hinge täis on süda
Ei haavasid paranda
Sina ega tema
Kuid miks
Päev jääb halliks
Ja sina mulle alati kalliks
Aaaaaaa...
Seisan kurvalt aia väraval
Oma vana kodu tänaval
Pisarad põsel meenutan
Ilusaid aegu
Kuid vaevu jah vaevu neid tagasi saan
Miks on nii ei tea
Ei suuda ei taha
Ei saa muredest jagu
Sest neid on korraga ju lõpmata jagu
Kuu paistel mõtlen sinust
Oma elust sinu võl***
Sinu puudutuse mõnust
Unustanud oled selle mille andsin sulle
Südame viskasid tulle, ha
Käinud läbi vanad kohad
Meenutanud sinu naeru
Õnnesendid koos mille viskasime kaevu
Aga näed, näed, näed
Oli ka meil ilusaid toredaid aegu
Neid mõtteid kurbi mõlgutan iga päev
Kes oleks hell ulataks oma käe
Ainult mulle veel kord mulle
Ei jagaks seda kellegagi
Ja ise ennastki ei salli, ei salli, ei salli iseennast ma.
Mida peaksin ma tegema
Kuhu peaksin ma minema
Kellega peaksin olema
Neid lihtsaid vastuseid ma ei tea
Aaaaaaa...