Oufakk, see suvekuumus paneb vedama neid ridu,
kui õhtust hommikuni kestab pidu.
Ja hääl on täitsa meeletult ära röögitud,
ning naised viimse piirini lahti nööbitud.
Kõik tundub nii uskumatu,
ja hing ihkab korda saata pattu.
Tunnem end kui tiiner kes kodust saanud välja
ja katsetada uusi asju, teeb nalja.
Homme on parem ja ülehomme veel.
Aega ju on, las ma teen klaasi veel.
Kuni insuliini nõuab mu veen,
ja silme ees eilsest üksainus stseen.
Nagu ufod ootamatult langeks Maale,
või siis vikingid vallutaksid me saared.
Ootamatu ilmakeel, mind veits ainult muuudab pehmeks.
Ütleb hääl minu sees:
Kas selle pärast liiga tihti peatab miilits ja
Pärnu linna jõmmidel on ununenud piirid?
Kuid õnneks loodus ju reguleerib ennast ise ja
copyright kirjutab kurva luuletuse.
Mind pisikesteks kildudeks lõikab päiksekiir ja
taamal nagu Windows kokku jookseb silmapiir.
Soojal [...] kasvab nagu töötute armee.
Su keha on nagu päikserõõsas küpsenud gurmee.
Nagu pudel hulbib laintes, täitsa plaanitult.
Ma kulgen samamoodi, olen daamitu.
Soe õhk vormib ajukurde, teeb mu'st talvepalitu.
Olen kaotand võime teha valikuid.
Blondil kahuril on säär täitsa sirge.
Stabiilselt siis erekas mul kerge.
See on kõik veider, kuid samas täitsa naljakas.
Nagu oleks purjus, kuid ilma kaljata.
Siiski luban ühe, miks end piinan?
Sest tunnistan ausalt, võtsin eile pisut viina.
Ning diivan mind endasse imes, kui käsn.
Tundsin end kui kokteili sees kirsikivi.
Unes nägin veel neid samu paljaid daame,
kes kruvisid mu nuppe ja keerasid kraane.
Vastutasuks minu bränd zelee,
otse minu seest Cool D kvaliteet.
Et neerud oleks korras, lasen päris palju õlli,
kui vähegi saan poleerin oma võlli.
Ei ole kevad südames, kui sügis solgipangis.
On suveläpatis ja ennast ma sellest tangin.
On pühapäeva hommik ja ma minema ei pea.
Kuid juba järgmise laulsin ma peast.
Kui nädalavahetus on läbi,
siis kellegil ei tule tunda häbi.
Mida ei mäleta, seda pole olnud.
Ja millegi üle ei tule tunda häbi.
Kui nädalavahetus on läbi,
siis kellegil ei tule tunda häbi.
Mida ei mäleta, seda pole olnud.
Ja millegi üle ei tule tunda häbi.
Mind pisikesteks kildudeks lõikab päiksekiir ja
taamal nagu Windows kokku jookseb silmapiir.
Soojal [...] kasvab nagu töötute armee.
Su keha on kui päikserõõsas küpsenud gurmee.
x2
kui õhtust hommikuni kestab pidu.
Ja hääl on täitsa meeletult ära röögitud,
ning naised viimse piirini lahti nööbitud.
Kõik tundub nii uskumatu,
ja hing ihkab korda saata pattu.
Tunnem end kui tiiner kes kodust saanud välja
ja katsetada uusi asju, teeb nalja.
Homme on parem ja ülehomme veel.
Aega ju on, las ma teen klaasi veel.
Kuni insuliini nõuab mu veen,
ja silme ees eilsest üksainus stseen.
Nagu ufod ootamatult langeks Maale,
või siis vikingid vallutaksid me saared.
Ootamatu ilmakeel, mind veits ainult muuudab pehmeks.
Ütleb hääl minu sees:
Kas selle pärast liiga tihti peatab miilits ja
Pärnu linna jõmmidel on ununenud piirid?
Kuid õnneks loodus ju reguleerib ennast ise ja
copyright kirjutab kurva luuletuse.
Mind pisikesteks kildudeks lõikab päiksekiir ja
taamal nagu Windows kokku jookseb silmapiir.
Soojal [...] kasvab nagu töötute armee.
Su keha on nagu päikserõõsas küpsenud gurmee.
Nagu pudel hulbib laintes, täitsa plaanitult.
Ma kulgen samamoodi, olen daamitu.
Soe õhk vormib ajukurde, teeb mu'st talvepalitu.
Olen kaotand võime teha valikuid.
Blondil kahuril on säär täitsa sirge.
Stabiilselt siis erekas mul kerge.
See on kõik veider, kuid samas täitsa naljakas.
Nagu oleks purjus, kuid ilma kaljata.
Siiski luban ühe, miks end piinan?
Sest tunnistan ausalt, võtsin eile pisut viina.
Ning diivan mind endasse imes, kui käsn.
Tundsin end kui kokteili sees kirsikivi.
Unes nägin veel neid samu paljaid daame,
kes kruvisid mu nuppe ja keerasid kraane.
Vastutasuks minu bränd zelee,
otse minu seest Cool D kvaliteet.
Et neerud oleks korras, lasen päris palju õlli,
kui vähegi saan poleerin oma võlli.
Ei ole kevad südames, kui sügis solgipangis.
On suveläpatis ja ennast ma sellest tangin.
On pühapäeva hommik ja ma minema ei pea.
Kuid juba järgmise laulsin ma peast.
Kui nädalavahetus on läbi,
siis kellegil ei tule tunda häbi.
Mida ei mäleta, seda pole olnud.
Ja millegi üle ei tule tunda häbi.
Kui nädalavahetus on läbi,
siis kellegil ei tule tunda häbi.
Mida ei mäleta, seda pole olnud.
Ja millegi üle ei tule tunda häbi.
Mind pisikesteks kildudeks lõikab päiksekiir ja
taamal nagu Windows kokku jookseb silmapiir.
Soojal [...] kasvab nagu töötute armee.
Su keha on kui päikserõõsas küpsenud gurmee.
x2